Текст песни Untsakad - Sduri Unistus
Untsakad - Sduri Unistus слова песни
htu pikese viimased kiiredlne taevasse srama lidja kui sinult kajaka tiivulkodu randadelt snumeid ti.Minust maha ji kodune talu,kivid, knkad ja niitude raad,seal kus lapsena jooksin paljajalu,koplis kase all lillede raal.Kaugel jrvede taga kus metsadlatvu tstavad pilvede pool,kaugel metsade taga, kus meestelsaatus tundmatuid muresid toob.Minust maha jid isa ja ema,minust maha jid de ja vend,ei ma teagi kas elavad nemad,kas neil saabund on priiuse tund.Tahan juda veel kodumaa randa,nha tuseva pikese tuld,tahan puhata kallima rinnalnha loojuvat pikest kui kuld.Ja kui saatus on mranud mulle,et ma kodumaa kollet ei nesiis mu unelmad rndavad sinna,kus on sramas phjala .